Kristiina Ehin on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. 2004. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud üheksa luule- ja neli proosakogu. 2013. aastal ilmus tema autobiograafiline teos “Paleontoloogi päevaraamat”. 2008. aastal määrati K. Ehinile Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010. aastal premeeriti teda Eesti kultuurkapitali stipendiumiga “Ela ja sära”. Kristiina Ehini luuletusi ja jutte on avaldatud 22 keeles. 2017. aastal ilmus Kristiina Ehini seitsmes luulekogu „Kohtumised“, mille üks luuletus räägib Contra esinemisest Võru raamatukogus.Võrumaa Keskraamatukogu loodi 1909. aastal ning see asus Jüri tänaval, Linnavalitsuse majas, mis hävis 1944. aastal sõjategevuses. Pikka aega oli raamatukogu Tartu tänaval. 70-80ndatel oli Võru raamatukogu Juhan Smuuli nimeline. 1995. aastal koliti praegusesse majja.
VÕRU RAAMATUKOGU LÕHNAB PIPARMÜNDITEE JÄRELE ("Kohtumised")
Sellel majal pole silti
et raamatukogu
Kes teavad need teavad
ja leiavad kuidagi üles
siit poriselt tühermaalt
nõukaaegsete garaažide vahelt
Päevavalgustuslambid peegeldusid vastu teelusikaid
Contra maratontugevate varvaste küüsi
Võru daamide käevõrusid ja sõrmuserubiine
Kuulen laste kisa ja hoian neil läbi akna silma peal
Väiksemad on pikali maas ja suuremad juubeldavad
ja mina mõtlen
et see ongi see habras omakultuur
kui tulla kolme marakratiga Võru linna
sildiga tähistamata raamatukokku
luuleõhtule kuulama paljasjalgset
sasipäist jalgpallisärgis Contrat
kelle suust voolab võru keelt nagu puhast Võhandut
Contra on sündinud 22. märtsil 1974. aastal Urvastes. Contra lõpetas 1992. aastal Antsla Keskkooli. Peale kooli töötas ta lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel Urvaste postiülemana. 1999. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Samuti on ta Eesti Luuleliidu, Eesti Kirjanike Liidu, Tuleviku Eesti Erakonna ja seltsingu Roheline Urvaste liige. 2001. aastal võitis ta Bernard Kangro kirjandusauhinna luulekogu „Suusamütsi tutt“ eest. 2012. aastal ilmus tal seni kõige paksem luulekogu „Urvaplaaster“, mis sisaldab erinevaid tundeid – armastust, viha, kurbust, filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu.
LUGEJANDUS ("Urvaplaaster")
aianurgas oma tarbeks kasvatan lugejaid
ma ei taotle mingit rahuldust pelka
ootan lugejaid vastupidavaid tugevaid
kes suudaks lugeda korraga rohkem kui lk
ennetan vinget tõmbetuult salakavalat
külma veega pean lugejaid iga päev kastma
muidu kui küpseks saavad ja hooga raamatu avavad
pälvivad paugupealt gripi bronhiidi ja astma
teadusrindel ei suuda - tõsi küll! - hiilata
tehnoloogia on veeuputuseelne
selleks oskusi napib et mulla alt siirata
neile jääkaru või lenini geene
lihtsalt neid rohin ja kasvatan arugi saamata
et neid ei jätku mul isegi aprilliks või märtsiks
et kui võtaksin kätte ja kirjutaks raamatu
leiaks ehk lugejaid kes nõnda kiirelt ei närtsiks
Foto: erakogu, 2020