Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud aastal 1793, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist, seega on see üks linna vanimaid ehitisi. Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Kadrinas. Ta on üks olulisemaid kirjanikke nii Eesti kui ka Võru ajaloos. 1826. aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kus tutvus ka F. R. Faehlmanniga. Kreutzwald tuli Võrru  kohe peale ülikooli lõpetamist 1833. aastal ning oli siin arst 44 aastat, kuni ta 1877. aastal kolis oma tütre juurde Tartusse. Võrus kirjutas ta “Kalevipoja”, “Kilplased”, “Eesti rahva ennemuistsed jutud” ning mitmed teisedki tuntud teosed. “Kalevipoja” ilmumine oli murranguline eesti kirjanduse arengus. Oma rõhumisvastase ideestiku, eesti folkloori ainestiku ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest mõjutas “Kalevipoeg” kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust ning ühiskondliku mõtte arengut. Kreutzwald suri 25. augustil 1882 ning ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. Tema abikaasa Marie Elisabeth ja tütar Marie Ottilie on maetud Võru kalmistule. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrukad Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi, mille eesmärk oli osta Kreutzwaldi maja muuseumiks ning püstitada mälestussammas, mis avatigi 3 aastat hiljem (1926), skulptoriks oli Amandus Adamson. Muuseum avas uksed 1941. aastal. 

KALEVIPOEG (8. lugu)

Taeva küünal, elutähti,

Hämariku selgem silma,

Vaata pilvelauge pilust.

Taeva kõrgem kulmu alta.                                                        

Lauliku teeradadelle,                                                      

Kannelniku käigi peale.                                             

Vaikselt vaatas sinu silma                                    

Muistse põlve muudendusi                                  

Vaatas Taara tammikuida                                    

Hiiepuida ilusada                                                 

Haljendavad lehte ehtes                                   

Vaatas Ema lainte läiki                                                                  

Päikse paistval palgel                                                                

Vaatas Ema voolamista                                                             

Kohisevat vooge käiki                                                            

Talve rinnalta võõrdudes.                                                             

Küll sa, kallis tähetütar,                                                             

Taevapiiga peenikene,                                                                

Nägid vendi veeremaie                                                               

Kui nad läksid liisku heitma!     

Küllap nägid künnimeesta

Kuninglikku Kalevida

Viru põldu vinderikku,

Järva põldu jänderikku

Kange käega kündemaie

Kui ta kündis suured saared

Suured saared, kõrged künkad

Kordas laiad lagedikud    

Soossa pilliroogustikud                                                                                       

Mäed vagude vahele

Künkad küürul põllu peale

Orud kõrguste keskele

Küll sa, kallis tähte piiga

Kangelase kündi nägid

Kui mul peaks ehk puudumaie

Laulikute lõngasida

Korrutud kuldakõnesid

Hõbekedra heidekesi

Küllap tähti näitab teeda,

Taevas tarka radasida.

Foto: erakogu, 2020