Roosisaare rippsild

Roosisaare rippsild on Eesti pikim rippsild, mis ehitati aastal 1998 (insener Jaan Linno). Just seal saavad omavahel kokku Tamula järv, Vagula järv ning Võhandu jõgi. Silla pikkus on 180 meetrit ning sealt avaneb imeilus vaade Tamula järvele ja Võru linnale. Silla Roosisaare-poolse otsa lähedal asus umbes 5000 aastat tagasi kiviaegne asulakoht. Vaadet Tamula järvele ja Roosisaare sillale võib imetleda ka läbi National Geographic'u kollase akna. Rihhard Iher on sündinud 1. aprillil 1910. aastal Osulas Kivi talus. Elu jooksul on ta palju Võrumaalt kaugel olnud, kuid siiski on enamik ta loomingust võrukeelne. Oma luuletustes “Oh Võhandu vesi” ja “Oh Võromaa” räägibki Iher linna igatsusest ning Tamulast, Vagulast ja Võhandust oma mälestustes. Iher lõpetas 1928. aastal Võru Poeglaste Gümnaasiumi. Juba gümnaasiumiajal tegi Iher suvel Osula lastega näitemänge, mille oli ise kirjutanud. Tõsisem kirjategevus hakkas tal eestikeelsete romaanidega “Kaheksa kellalööki“ ja “Tagasi ellu”, mis avaldati osadena ajalehtedes Eesti Sõna ja Võrumaa Teataja. Saksa okupatsiooni ajal oli Iher lühikest aega ka Võrumaa Teataja peatoimetaja. Oma võrukeelsed luuletused kirjutas ta 1967-1968, kui ta oli haige. Iher suri 31. augustil 1980 ning ta on maetud Osula kalmistule. Tema esimese luulekogu „Kassimärss“ andis välja Ain Kaalep alles 1980. aastal pärast Iheri surma. Teine kogu „Havva-kivi“ ilmus 1998. aastal ning selle andis välja Iheri tütar, kirjanduskriitik Leili Iher. 

OH VÕHANDU VESI ("Kassimärss")

Oh Võhandu vesi ja Vagola järv

ja Tamula lustlik lainõ’!

Oh Liidva kanali savinõ serv

ja Kiräbää ajaluuainõ’!

Ku mälestüss äkki teid pinnalõ tuu,

sõs valgõss lüü aastidõ sammõl ja suu

ja’ - sõnajalg jälkina’ häitsäss.

/.../

Oh Võhandu vesi ja Vagola järv - 

oh armass, ammunõ nuuruss!

Oh Haanja mäekeste sinakass värv - 

säält kaunist viil siiäki’ kuuruss!

Ma’ tedä ku kulda ja plaatinat kae, 

kõik täpipääly mõõda, kõik hoolõga vae -

ja silmin um tuhandit tähti!

Foto: Szymon Jasionowski